ABB AS

Aasta Välisinvestor 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

ABB tulemused 2013

Käive (tuh €) 186 679
Ärikasum (tuh €) 13 778
Töötajate arv 1 151
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 44



Bo Henriksson: pidev laienemine on ABB elueliksiir

ABB tehaseid ja äri enam kui 20 aastat Eestis juhtinud Bo Henriksson peab firma edu pandiks lisaks heale kohalikule majandus- ja maksukeskkonnale ka pidevat innovatsiooni ning uute projektide arendamist ABB sees. Henriksson ütleb, et laienemine ja uute suundade otsimine on ABB elueliksiir, ilma milleta kuivaks tegevus Eestis kokku.

„Tegureid, mis on mõjutanud ABB tegevust ning edu viimase 20 aasta jooksul, on palju. Nagu juba tuhandeid kordi on mainitud, on Eestis toimimise suurimaks plussiks väga mugav ja lihtne majanduskeskkond ning selge maksukeskkond. Eestis puuduvad liigsed takistused ettevõtete arendamisel,“ kirjeldab Henriksson.

Erialaliselt tugevate töökäte puudust, mida peetakse üldiselt Eesti suurimaks arengupiduriks, ABB juht liigoluliseks ei pea – inimesi on Eestis küll vähem ning heade töötajate leidmine on keerukam kui paljudes teistes piirkondades, kuid otsija leiab alati vajalikud inimesed üles. „Enne kriisi oli meil suurim probleem tööjõu leidmine ja ka praegu on mõnedel aladel töökäsi puudu, kuid see ei takista meie arengut. Oleme suutnud kasvada atraktiivseks ettevõtteks, saavutada hea maine ning meile tahetakse tööle tulla. ABB puhul ei ole mingit hirmu, et me hakkaksime lähiajal tööjõupuuduse ettekäändel Eesti tootmist ja tegevust kokku pakkima, et saaks liikuda Aasiasse odavama ning rohkema tööjõu järele. Oleme enam kui veendunud, et leiame head inimesed ka Eestist.

Mäletan jutte, kui alustasime 90. aastate alguses generaatorite tootmisega, et „ABB on Eestis vaid nii kaua, kui tööjõud on odav – seejärel lähevad nad minema“. Meie idee on ikka pikk ja jätkusuutlik areng ning nüüd uues tootmislinnakus on meil aega kümme aastat, et oma efektiivsust veelgi tõsta ja parandada. Kui suudame olla efektiivsed, ei ole mingit põhjust tööjõupuudust karta,“ räägib Henriksson.

Eelmise aasta suurimaks muutuseks firmas ongi kõikide ABB tegevuste koondamine Jüri uude tehasekompleksi või -linnakusse Campus One’i. „Tõime siia nii meie Maardu, Keila kui Tallinna kesklinna tootmised ja üksused. Hetkel tegeleme sissetöötanud linnaku veelgi efektiivsemaks muutmisega. Meid töötab linnakus 1200, kuid vajadusel võime selle arvu ka kahekordistada,“ mainib ABB juht.

Majanduskeskkonna kõrval peab Henriksson teiseks suurimaks ABB edu pandiks pidevat innoveerimist ja arendamist oma valdkonna sees ning uute projektide käsile võtmist. „Näen seda igapäevaselt, et kui võtta 10 uut ideed töösse, tuleb neist vähemalt kaks väga head toodet, millega firma arengut tagant tõugata. Vaid uute projektide pidev arendamine toob tervele ABBle kasvu. Kui tuua välja ka kolmas sammas, mis meie edu on kandnud, on selleks ehk ikkagi meie geograafiline paiknemine, mis annab eelise logistikas, mis omakorda annab edu hinnas,“ mainib firma pikaaegne juht.


ABB AS
ABB sünnipäevaks Eestis saab lugeda 31. detsembrit 1991. aastal, kui registreeriti Rootsi-Šveitsi suurkorporatsiooni haruna AS ABB. Kui 1992. aastal andis ABB siin tööd kümnele inimesele, siis 2013 töötas ettevõttes juba ligi 1300 inimest. ABB on investeerinud Eestis tegutsemise jooksul siia üle 80 miljoni euro. Rahvusvahelisust kinnitab fakt, et ABB Eestis töötab insenere enam kui kümnest riigist.Tuntuim avalikkusele mõeldud ABB projekt oli 2011. aastast Eestit kattev elektriautode laadimistaristu.